Süsivesikute laadimine

Ma jätkuvalt ei ole sattunud siia väga tihedalt, aga ütleme nii, et suvi on möödunud treenides, treenides ja treenides. Poolmaraton on juba sellel nädalavahetusel. Loetud päevad… 21,1 km. Appi! Ma ei hakka valetama, ärevus on sees küll. Aga enam midagi muuta niikuinii ei saa, tuleb kasvõi roomates ära teha. :D Nüüdseks on trennid tehtud ja teist nädalat järjest olen ainult vedelenud, söönud, natuke kõndinud, mõned korrad jooksnud, ja… söönud. :D Koormustestil jäi küll killernohu pärast õigel ajal käimata, aga mis seal ikka. Spordiarst ütles, et nädal pärast maratoni ongi kõige ideaalsem aeg minna.

Nüüd on aga teist sorti ärevus kohale jõudnud. Süsivesikute laadimine. Mida? Kuidas? Ma olen suve jooksul siin terve interneti läbi lugenud. Enam isegi ei mäleta kust mis infot täpsemalt leidsin. Ja tunne on umbes selline, et mida rohkem ma googeldan, seda segasemaks see värk läheb mu jaoks. Enamasti on jäänud silma, et paar-kolm päeva enne jooksu peaks süsivesikute laadimisega tegelema. Mõni soovitab eelmisel hommikul kiire tühjaks laadimise trenni teha ja ühe päevaga see kõik endale sisse toppida. Tundub kuidagi ekstreemne. Selle järgi oskan ma ainult öelda, et 21,1 km jooksul kulutan mina umbkaudselt 2000 kcal. Ja kui manustama peab 10,3 g süsivesikuid 1 kg kehakaalu kohta, siis minul jääb see kuskil 600 grammi kanti, mis tundub niimoodi ikka suht ulme. Ma ei ole kindel kas ma oskan nende numbritega midagi ette võtta või kas see teeb sama välja, kui laen süsivesikuid mitme päeva vältel, aga ühesõnaga kütust on vaja palju. Nii enne kui ka jooksu ajal. Ja ma olen seniste trennide jooksul juba parajalt inimkatseid teinud, et aru saada kui tähis on ka see, mida suhu panna.

Pikale jooksule eelnevalt on mu päevamenüü midagi sellist:

Hommikusöök 

430 kcal / 80 g süsivesikuid

IMG_0405

Mul tõesti polnud sellest esteetilisemat pilti :D

Viimase aja üheks lemmikuks on saanud see banaanikeeksi toorpuder sõbranna blogist. Toorpuder on üldse üks tänuväärne söök. Õhtul selle viis minutit aega ikka leiab, et asjad kokku segada. Hommikul ärgates on äärmiselt mugav, kui see vaaritamise kohustus kaelast ära ja võib vaid nautima asuda. Üldjuhul kohandan kogused endale sobivamaks ning jätan šokolaadi ja mee üldse ära, läheb liiga läägeks muidu. Aga maratonieelse laadimise eesmärgil oleks need ilmselt ideaalsed lisandid. Juba ühe teelusikatäie meega saab 10 g süsivesikuid juurde.

Lõunasöök

450 kcal / 53 g süsivesikuid

IMG_1525

See Erik Orgu seenerisoto krevettidega on üks korralik hunnik riisi. Sellega on mul muidugi omamoodi probleem. Mu magu on umbes poole väiksemate kogustega harjunud, kui tema kava mulle välja pakub… Selle sisse pressimine on paras väljakutse. Eelkõige sellepärast, et tavaliselt olen ma sellel söögikorral mingi kerge salati vms harjunud tegema. Trennivabal päeval täiesti okei, aga salati peal väga kaugele ei jookse.

 

Õhtusöök

340 kcal / 50 g süsivesikuid

IMG_0509

Esimene asi, mida ma süsivesikute laadimisega seoses õudusega mõtlesin, oligi see, et kas ma tõesti pean nüüd makarone sööma hakkama. Mulle käib nende maitse kergelt öeldes vastu ja tavapärasesse menüüsse need ei kuulu. Aga ma lõpuks proovisin selle köögiviljapasta ära ja siin on piisavalt kõiksugu muud head kraami sees, et see peaaegu matab selle ebameeldiva jahuse kõrvalmaitse ära. Teine pluss – see on vegan. Mina ei ole, aga igal võimalusel lihavabasid sööke eelistan küll. Seda portsu peaks vist enne maratoni suurendama, ma ei tea. See kõik siin kokku on pisut rohkem, kui mul ainuüksi baasainevahetuseks vaja, nii et midagi saab igal juhul veel lisada.

 

Vahepala

430 kcal / 46 g süsivesikuid

IMG_1633

Olgem ausad, see on lihtsalt neljas söögikord. :D Mu keha naljalt kolme toidukorra peal ei toimi. Tavaliselt on selleks lihtsalt mingi kuhi puuvilju, aga mõtlesin, et viskaks maratoni puhul veel süsivesikuid lisaks. See on midagi sellist, mille ma keeran kokku siis, kui ma pole järjekordset suuremat müslilaari viitsinud ette küpsetada. Sest poemüsli on minu jaoks no go. Või sellistel hetkedel, kui üle poole kilo müslit põhja kõrvetan, nagu eelmisel nädalal just juhtus. Ühesõnaga siis ma võtan mingi peotäie kaerahelbeid ja teist sama palju kodus leiduvaid pähkleid-seemneid. Röstin neid pannil kookosrasvas. Päris lõpus lisan lusikatäie kookospalmisuhkrut, sest see kipub väga kiirelt kärssama. Nii umbes paarisaja grammi jagu õuna või nektariini kuumutan ka pannil läbi ja maitsestan meega.  Lisandiks kookosmaitseline vegan-jogurt. Ideaalne.

Vähemalt üks positiivne asi, mis lapse diabeeti haigestumisest tulnud on – ma suudan une pealt silma järgi toidu süsivesikute koguseid arvestada. Paljud ilmselt ei mõtlegi süües toidu süsivesikute sisalduse peale. Tegelikult see on suht lollikindel selles mõttes, et süsivesikuid on kõiges, mis sisaldab suhkruid, teravilju ja tärklist. Raske on see mulle pigem sellepärast, et ma olen harjunud rohkem köögiviljadele rõhku panema, aga maratonieelne menüü peaks kuuldavasti kuni 95% ulatuses süsivesikutest koosnema. Ja sealjuures ikkagi päevase kaloraaži sisse mahtuma. Ma pean ikka parajalt sundima end. Mu käsi ei tõuse harjumuspärase rukkileiva asemel näiteks saia järele. Kuigi süsivesikuid laadides ilmselt peaks seda tegema, sest saia glükeemiline indeks on tunduvalt kõrgem. Mulle tundub nagu peaks midagi ekstreemsemat tegema. Mahla kulistama hakkama, et süsivesikuid rohkem ja kiiremini kätte saada? Suhkrut otse veeni süstima? Tegelt tahaks lihtsalt jäätist kühveldada, aga miskipärast piimatoodetest vist väga ei soovitata neid süsivesikuid hankida. Okei nali naljaks. See siin on mingi alguspunkt, mida saab alati järgmisel aastal korrigeerida ja paremini teha. Ma ei suuda enam selekteerida, mida internetist leiduvast uskuda, mida mitte.

Elu on näidanud, et minul läheb eelnevatel päevadel laetud süsivesikute kulutamiseks pisut üle tunni. See väljendub kõige esimesena teatavas lihaskanguses sääre esiküljes. Kuna ma aga suhteliselt algaja selles, siis ma ikkagi alati ei taba ära seda õiget momenti, kui peab hakkama rajal süsivesikuid juurde tankima. Kindel on see, et midagi peab kaasa varuma, sest oma praeguse tempoga jooksen ma seda päris mitu tundi, ütleme nii. :D Rajale tulevad igal juhul minuga kaasa TORQ energiageelid, sest nende pakendid on kõige väiksema kaaluga, kuid samas kõige suurema süsivesikute konsentratsiooniga. Vähemalt neist, mida mina eelnevalt treeningutel katsetanud olen.

IMG_0394

ps. Mind leiab rajalt sini-must-valge särgi järgi. :D

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s